Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi mudel: mis tõi siia, ei vii edasi

    Heja, Sverige!Foto: Scanpix/Reuters

    Rootsi majanduse reegliraamat, mis on 1990. aastate majandus- ja panganduskriisi järel riiki hästi teeninud, hakkab uutele väljakutsetele jalgu jääma ja vajab uuendamist.

    Praegune mudel keskendub eelarvedistsipliinile, inflatsiooni ohjeldamisele ja palgavahe vähendamisele. Uue aja väljakutsed – tihenev konkurents, pidevas muutuses tööturg ja rekordiline sisseränne – toovad vajaduse, et fookus oleks mujal, leiavad Rootsi edukaimad ettevõtted ja suurpankade analüütikud, kirjutab agentuur Bloomberg.
    „Majanduspoliitika reegliraamat, mille Rootsi kirjutas 1990. aastatel, on viimased 20 aastat meid äärmiselt hästi teeninud, kuid nüüd on vaja seda kaasajastada,“ ütles Swedbanki peaökonomist Anna Breman.
    Hiljuti hoiatasid muusikakeskkonna Spotify loojad Rootsi valitsust, et üle reguleeritud eluaseme- ja tööturg ei jäta firmale halvimal juhul muud valikut, kui laieneda ja kasvada välismaal. Kriitika kõlab olukorras, kus Rootsi majanduse kasvutempo on üks kiireimaid maailmas. Oma osa on viimases Rootsi keskpanga stiimulil ja üüratul pagulastulval, mis sundis Rootsi valitsust immigratsioonireegleid karistama.
    Eelarve ülejääk pole esmatähtis
    Rootsi sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus on juba tunnistanud, et ei suuda  järgida eelarvepoliitika reeglit, mis käsib hoida riigieelarvet kerges ülejäägis. Tänu sellele kammitsale on Rootsi riigivõlg aastast 1995 poole võrra vähenenud 34%-le SKPst. Inflatsioon, mis 1990. aastal ületas 10%, on 1,5% tasemel.
    Valitsus sihib nüüd pigem tasakaalus eelarvet, et eelarves oleks rohkem vahendeid rändekriisiga tegelemiseks ja tööpuuduse vähendamiseks.
    Üks suur lahendamist vajav probleem on pagulaste lõimimine majandusse, mille alustaladeks on kõrged palgad ja kindlad töökohad.
    SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist leiab, et Rootsil tuleb eelarve ülejäägi nõue kõrvale heita, et riik saaks rohkem kulutada haridusele ja nende ettevõtete kulude vähendamisele, kes palkavad pagulasi.
    „Kui me integratsioonipoliitikaga läbi kukume, kasvab sotsiaalsete ja võib-olla ka poliitiliste rahutuste tõenäosus,“ ütles ta. „Kui me ei saa piisavalt palju inimesi tööturule, tuleb meil ilmselt veelgi makse tõsta, et riigi finantsid korras hoida.“
    Bergqvisti sõnul tuleb poliitikutel luua ka rahalised stiimulid, mis aitaks üle saada defitsiidist eluasemeturul, nii et inimesed saaksid kolida sinna, kus on töökohad.
    Keskpanga särk liiga kitsas
    Elamispindade defitsiit on välja toonud muud puudused Rootsi reegliraamatus. Muretsedes mullistuste pärast kinnisvaraturul, hoidis Rootsi keskpank baasintressimäärasid kõrgel, samas kui inflatsioonitempo võttis järjest hoogu maha. Kuni selleni, et ühel hetkel tuli keskpangal poliitikas kannapööre teha ja hakata hoopis deflatsiooniriskiga võitlema.
    Keskpank ei ole viimased viis aastat suutnud inflatsiooni saada 2% tasemele, mis on sihiks seatud eesmärk. See kahjustab usaldust keskpanga vastu ja on vallandanud debati, kas ja kuivõrd keskpanga mandaati muuta tuleks.
    „Seadus peab täpsemalt sõnastama, et keskpank võib inflatsioonisihist kõrvale kalduda, et võtta arvesse ka olukorda tööturul, majanduskasvu tempot ja finantssüsteemi stabiilsust,“ ütles Breman. „Keskpank peab saama võimaluse sihist hälbida, kui aeglase inflatsioonitempo on tinginud näiteks tootlikkuse kasv.“
    Hea spetsialist tahab palju palka
    Küsimärgi alla on Rootsis sattunud ka palgakujundus. 1997. aastal lepiti Rootsis kokku süsteem, kus tööstuse ekspordifirmade palgatõusu järgi joondusid ka majandusse teised sektorid.
    Handelsbankeni peaökonomist Jan Häggström leiab, et maailmamajanduse globaliseerumise tagajärjel on see süsteem iganenud.
    „Majanduses on hulk muid sektoreid, mis samuti ekspordivad. See ei puuduta vaid tööstust,“ ütles ta. „Teenuste alal on väga kvalifitseeritud töötajad, kes konkureerivad rahvusvahelisel tööturul. Kui me ei maksa neile sellist palka, mida nad väärt on, siis kolivad nad mujale. See ei aita Rootsi majandust, kui me kaotame häid inimesi.“
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.